pilt3

Südamejuust Harmony™ sisaldab probiootilist laktobatsilli tüve Lactobacillus plantarum TENSIA™, mille igapäevane tarbimine mõjutab kasulikult südame-veresoonkonna tööd, reguleerides vererõhku.

Kliiniliste uuringutega täheldati inimestel Südamejuust Harmony 3 –nädalase (50 g/päevas) tarbimise järel:

· kasulike laktobatsillide hulga suurenemist seedekulglas

    · mis soodustab mikrofloora kaitsefunktsiooni võimalike haigustekitajate – enterokokid, klostriidid, enterobakterid vastu ning

    · korreleerub süstoolse vererõhu langusega;

· polüamiin spermidiini ringkäigu suurenemist, kusjuures soolest imendunud TENSIA produktid NO ja spermidiin on tuntud veresoonte silelihaste lõõgastajad.

Seega parandab L. plantarum TENSIA sisaldav probiootiline juust Harmony süstoolse ja diastoolse vererõhu regulatsiooni ning saab kaasa aidata südame-veresoonkonna haiguste riski vähenemisele.

Harmony Südamejuustu eeltoodud terviseväited on koostatud vastavalt EL seadusandlusele ning selle omadused on kliiniliste katsetega tõestatud.

Mis on probiootikum?

Heaoluseoseliste haiguste profülaktikas ja ravis on populaarsust võitmas probiootikumid. Mis need on ja kuidas meie tervisele mõjuvad?

Probiootikum on haigust mitte tekitav elus mikroob, mille suukaudne kindlates hulkades manustamine mõjutab positiivselt inimese tervist.

Probiootikumidena on enamasti kasutusel laktobatsillid ja bifidobakterid, kuid rakendatakse ka mitmeid teisi mikroobe. Erinevatel probiootilistel bakteritel on eripärane toime. Probiootikumid on tarbijale kättesaadavad põhiliselt piimatoodetes nagu jogurt, juust ja keefir või toidulisandina – pulbrid, tabletid, kapslid.

Probiootikumide tervistavad omadused:

Toime immuunsüsteemile: probiootilised mikroorganismid mõjuvad inimese immuunsüsteemi mitmete erinevate toimeradade kaudu.

Seedefloora tasakaal ja kõhulahtisus: eelkõige on probiootikume kasutatud seedefloora tasakaalustamiseks ning kõhulahtisuse (diarröa) profülaktikaks ja raviks (nt. antibiootikumraviga seotud kõhulahtisus, nn. turisti kõhulahtisus, kemoteraapia tagajärjel tekkinud kõhulahtisus ja väikelaste rotaviirus diarröa).

Mittenakkuslikud soolepõletikud: probiootikumidel on täheldatud toimet mittenakkuslike peen- ja jämesoolepõletike, sh. Crohni tõve ja käärsoole ärritussündroomist tingitud vaevuste (kõhupuhitus ja -valu) leevendamisel. Tõhusaks on osutunud eelkõige erinevate omadustega probiootiliste mikroobide kombinatsioonid.

Suu tervishoid: suu- ja igemehaigused on üheks levinuimaks terviseprobleemiks kõigis elanikkonnagruppides. Suuõõne mikroobikoosluste mõjutamine kaariese ja parodontiidi ennetamiseks probiootiliste mikroobide abil on suhteliselt uudne suund.

Laktoositalumatuse leevendamine. Piimasuhkur lagundatakse ensüüm laktaasi (β-galaktosidaas) poolt glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad peensooles. Probiootikumidel on omadus leevendada teatud isikutel laktoositalumatust varustades inimese organismi piimasuhkru seedimiseks vajaliku ensüümiga.

Toiduallergiad: toiduallergiate põhjusena nähakse organismi immuunsüsteemi vale reageeringut toidu teatud komponentidele, s.o. allergeenidele. Probiootikumidel on võime leevenda inimese organismi allergilisi reaktsioone, näiteks piimavalgu lagundamisega lehmapiima allergia puhul.

Kolesteroolitaseme langetamine ja LDL oksüresistentsuse suurendamine: kahtlemata on kolesterool mitmetes organismi funktsioonides oluline. Samas on vereseerumi liigne kolesterooli tase ja eelkõige selle mõningad fraktsioonid üheks põhjuseks südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel. Mõningatel probiootilistel mikroobidel on kirjeldatud võimet mõjutada seerumi kolesteroolitaset. Kliiniliste uuringutega on näidatud, et Tartu Ülikooli L. fermentum ME-3 suurendab LDL-i (low density lipoprotein) vastupidavust oksüdatsiooniprotsessidele ja vähendab ox-LDL sisaldust veres.

Antioksüdantne aktiivsus ja oksüdatiivse stressi taseme alandamine: viimasel ajal on täheldatud laktobatsillide antioksüdantset aktiivsust ja võimet neutraliseerida reaktiivseid hapnikuosakesi. Enamik laktobatsillide antioksüdantsete omaduste uuringuid pole paraku jõudnud kaugemale laboratoorsetest katsetest. Kliinilistes uuringutega on teaduspõhiselt tõestatud vaid probiootilise L. fermentum ME-3 toime langetada ateroskleroosi riski.

Antikartsinogeenne toime: probiootikumidel kirjeldatakse võimet vähendada jämesoole vähki haigestumise riski. Toime põhineb jämesoole mikrofloora mõningate metaboliitide, eeskätt mutageenide hulga vähendamises.

Kuse-ja suguteede infektsioonid: probiootikumide suu kaudu manustamisega on võimalik alla suruda kuseteede infektsioone põhjustava E. coli hulka seedetraktis, kust see satub kuseteedesse.

Probiootikume on kasutatud ka tupekuulikestena Candida spp (pärmseente) infektsioonide raviks suguteedes.